Lausriie jaguneb kahte kategooriasse: õhuke ja paks. Õhuke kaal on tavaliselt 20–100 g / m (kasutatakse rõivaste voodri dekoratiivse lapina, taskurätikuna, naiselike hügieenitoodetena jne; paksutüüpi kasutatakse helvestena, vaipadena, filtrimaterjalidena, geotekstiilidena (teekatteks) jne, ja seda saab kasutada ka See on valmistatud materjalidest, mis on ette nähtud eriotstarbeliseks kasutamiseks, näiteks soojusisolatsioon, ventilatsioon, kuumuskindlus, kulumiskindlus, heliisolatsioon, löögikindlus, viirusetõrje, kiirguskaitse jne.
Lausriide tootmistehnoloogia pärineb paberivalmistamisest ja viltimisest. Varajane lausriie on valmistatud puuvillajäätmetest või pärast töötlemist pressiti tekstiilivabrikute jäägid ja töödeldi madala kvaliteediga vatt- või soojendusmaterjalina. Pärast 1950. aastaid oli keemilised kiud palju arenenud ja parandati ka lausriide tootmistehnoloogiat. Järjest võeti kasutusele sellised tehnikad nagu nõelravi, tikkimine ja õmblemine. Naturaalse kiu ja keemiliste kiudude mittekootud kangaste tootmist on oluliselt suurendatud ja nende kasutamine on muutunud üha laialdasemaks. Lausriide valmistamismeetodid jagunevad kuivadeks ja niisketeks.
Kuiv meteor Kõigepealt avatakse, segatakse ja kammitakse kiutoode puuvillaketrus- või villaketrus-seadmel, et moodustada kiudkangas, ja seejärel valmistatakse lausriie , sidudes selle riideks, moodustades riide mehaaniliselt või ketrades riie.
Kiudvormivad lindid On olemas selliseid meetodeid nagu paralleelse lindi moodustamine, järk-järgult moodustatud lindi moodustamine ja õhuga laotatud lindi moodustamine. 1 kuni 2 kraasimismasina paralleelselt asetatud kangad virnastatakse korduvalt paralleelselt, moodustades kiudkanga, milles kiud on pikisuunas joondatud. Sellisest kiudkangast valmistatud mittekootud kangal on kõrge pikitugevus ja madal külgtugevus. Veebi sisse põimitud on kangas, milles käärimismasinast väljund volditakse kardinakardina kaudu teatud arvu kihtidesse ja kiud on horisontaalselt põhimõtteliselt joondatud. Airlaid on meetod, mille korral kraasitud üksikkiud aglomeeritakse väljundvõrgu rihmal kiudkanga moodustamiseks. Kiudude ebakorrapärase paigutuse tõttu on saadud mittekootud kanga piki- ja põiksuunaline murdumistugevus põhimõtteliselt sama. Lisaks saab kraasitud kiud laotada kvantitatiivseks kiududeks, mis tõmmatakse võrku mitme paari hambutud rullidega, kiud on juhuslikult paigutatud helvestesse.
